Reiki on vabalt, piiramatult ja tasuta kõikjal kättesaadav puhas eluenergia, mida suunata osates on võimalik luua suuremat harmooniat, väestada inimesi, kohti, ideid. Reikioskus suurendab meie võimet olla armastuse energias.
Samuti on sellel ka tervendav osa.

Reiki terviklikkuse õpetused
* Mis on Reiki
* Kuidas reikiseanss toimib
*Tšakrad ja Reiki kanal
* Reikiseansi sooritamine

Koolituse viib läbi Reikimeister Karine Terzjan.

Koolitus koos lõunapausiga 13.00-14.00 (taimetoit ja tee)
Koolitusepäev 10:00-17:00
Hind 100.- ja registreerimine
karine.terzjan@gmail.com

100

11. oktoobril kell 18.00-21.00

Ökoloogilisest materjalist puhtad ja lisaainetevabad seebid muudavad vanniprotseduurid kui koduseks spaaks. Isetehtud seep on meeldiv ja praktiline kingitus iseendale või ka sõpradele. Seebi valmistamise õpituba pakub teadmised ja oskused, kuidas valmistada kingituseks 500 g seepi enda valitud eeterlike õlide ja taimsete lisanditega. Peale 4-nädalast valmimist sobivad seebid kinkimiseks.
Seebi valmistamise õpituba:
• teeme läbi kõik seebivalmistamise etapid alates seebikiviga töötamisest kuni seebi vormivalamiseni. Seetõttu sobib õpituba ka neile, kes ei ole varem külmmeetodil seepe valmistanud;
• tutvume ka seebi sisse pandavate lisanditega (taimed, lõhnad);
• käsitleme ka aroomõlide kasutamist seepides. Isetehtud seep ei sisalda ühtegi mürgist lisandit, mis on üsnagi tavalised sünteetiliste poeseepide sees.
Hinnas sisalduvad kõik tööks vajaminevad materjalid ja koolitaja koostatud kirjalik juhend koduse seebi valmistamiseks. Seebivormi võib võtta ise kaasa või valida meie juurest. Silikoonist seebivormiga saab valminud massi jagada kuueks seebiks, iga seep on võimalik luua erinevate lõhnade ja lisanditega. Seebivormide puhul pakume vaid toiduvalmistamiseks sobivat silikooni, millest ei eraldu mürgiseid ühendeid. Silikoonist vorm on taaskasutatav ja jääb koolitusel osalenule.
Osalejatel palume võtta kaasa põll või T-särk, mis kaitseks riideid.
Kursuse hind ei sisalda silikoonist vormi. Vorme on võimalik osta kohapeal sularahas. Silikoonist vormi hind on 14 eurot.
Palume, et annad silikoonvormi soetamise soovist teada kursusele registreerumisel!
Kaasa võib võtta ka 5-10 cm kõrguse plastikust või keraamilise vormi, mis mahutab umbkaudu liiter vedelikku.
Kursuse lõpuks oskab osaleja valmistada külmmeetodil seepe ja teab, milliseid ohutusnõudeid nende valmistamisel järgida.
Õppekavarühm – Käsitöö
Tutvu õppekorralduse alustega
https://kultuur.ee/koolist/oppekorralduse-alused/

Varasematel koolitustel osalenute tagasiside:
“Jahmatavalt põnev koolitus! Sisu ja teema lahenduste elegantsus oli väga tore.”
“Rahulikus tempos koolitus, kus kõik tegevused järjekorras kenasti lahti seletati ning olulist tähelepanu pöörati ohutusele. Koolitaja oli professionaalne ja abivalmis.”
“Teadmised ja teabe edasi andmine on suurepärased! Kannatlikkus ja vastused kõikidele küsimustele. Väga meeldib stiil ja oskused.”
“Väga hea praktik ning õpetaja. Tegi sõna otseses mõttes ”puust ja punaseks”.”
“Väga hea juhendaja. Õpetlik ning väga kasulik töötuba.”

Registreeru siit: https://taotlen.tallinn.ee/teenus/seebi-valmistamise-opituba-viimsi/registreerimine

36

Lennart Meri astus 6. oktoobril 1992 aeglase ning väärika sammuga Kadrioru presidendilossi trepist üles. Eesti oli saanud taas endale riigipea. Lennart – just nii on ta rahva mälus! – oli esimene iseseisvuse taastanud Eesti vabalt valitud president. Sel hetkel oskasid vähesed midagi loota või karta, millised presidendiameti kontuurid ta joonistab meie kahvatule poliitkaardile. Kirjanikust ja filmimehest oli saanud riigipea, keda uue Eesti ajaloos ainsana sai valida rahvas. Vähemalt esimeses voorus, kus sai küll enim hääli Arnold Rüütel. Parlamendis toimunud teises voorus aga kuulutati võitjaks just Lennart Meri. Hiljem on riigipea valitud alati parlamendi või valijameeste poolt.

Just sellest räägibki endise diplomaadi, kirjaniku ja Lennart Meri lähedase kaasteelise Jaak Jõerüüdi kirjutatud näitemäng „Lennart. Pöördtooliaastad“. Esimesed aastad Kadriorus olid kui poliitiline start-up-äri, kus otsustati Eesti arengukiirus ja positsioon tulevikumaailmas. Lennarti intelligents ja ambitsioonid panid kimbatusse paljusid. Temaga polnud lihtne, see-eest oli iga sekund ta kõrval kordumatu. Lennart tõestas nii Eestile kui maailmale, et pisikesest Eestist saab välja kasvada rahvusvaheline mees ja Moskvast Washingtonini nõudlik riigipea.

Eesti ülesehitamise hind oli emotsionaalselt kõrge, aga 30 aastat hiljem ajalugu hinnates saame vaid rõõmustada – just sellist riiki me tahtsimegi. Ööpäevaringne töö Kadriorus ja enda jõuga lülitamine rahvusvahelisesse vereringlusse pakkus pinget, pisaraid ja sisekaemusi. Teksti autor Jaak Jõerüüt teab ja mäletab täpselt Lennarti presidentuuri algust – 2022. aasta hakul kirjutatud „Lennart. Pöördtooliaastad“ koosneb seitsmest episoodist, mis näitavad Kadrioru kabinettides käinud Eesti ülesehitustööd ja inimsuhete painutamist ühise edu nimel.

Lavale astuvad lisaks Lennartile Helle Meri, Mart Laar, Boriss Jeltsin, Bill Clinton, Jaan Kross ja teised, kelle näpu- ning tegutsemisjäljed on Eesti lähiajalool.

Näitlejad: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv (Von Krahl), Tõnn Lamp (Tallinna Linnateater), Eva Koldits, Ragnar Uustal, Anu Lamp (Tallinna Linnateater), Christopher Rajaveer (Eesti Draamateater), Hardo Adamson ja Toomas Hendrik Ilves

Autor: Jaak Jõerüüt

Lavastaja: Karl Laumets
Kunstnik: Eva Maria Põldmäe
Video: Herkki Erich Merila ja René Reinumägi
Valgus: Rene Liivamägi
Muusika: Robert Jürjendal
Kostüüm: Antonio Lätt
Grimm: Marii Lotta (Eesti Draamateater)
Tehniline produtsent: Siim Sareal (Tallinna Linnateater)

18. oktoobril kell 18.00-20.15

Nahk on meie suurim organ, mis puutub kokku välismaailmaga. Et nahal alati hea oleks ja ta hästi toimiks, siis on meie endi võimuses oma nahka hästi hoida, toita ning kaitsta. Poekreemide laiast valikust on siiani raske leida 100% tervislikku ja tervist mittekahjustavat toodet.
Õnneks on võimalik igaühel kreemid ja kehakoorijad endale ise valmistada. Need vastavad täielikult iga inimese enda naha vajadustele.
Looduskosmeetika õpitoas räägime:
• millest koosneb tavakosmeetika;
• kui palju looduslikku on ”looduslikes” kreemides;
• millised mürgid sisalduvad poekreemides;
• tutvume kreemivalmistamise põhitõdedega;
• tutvume ka lisanditega (taimed, lõhnad);
• aroomõlide kasutamine kreemides.
Õpitoas valmib kõigil:
• kehakreem;
• lõhnastatud kehakoorija;
• sobivate lisanditega vannipall.
Kõik koolitusel vajaminevad materjalid ja kirjalik juhend on hinna sees.

Fotod: Olev Mihkelmaa
Õppekavarühm – Juuksuritöö ja iluteenindus
Tutvu ka õppekorralduse alustega
https://kultuur.ee/koolist/oppekorralduse-alused/

Varasematel kursustel osalenute tagasiside:
“Sain mitmeid kasulikke nippe.”
“Oli hea ja tore seltskond.”
“Õpituba oli hästi üles ehitatud, kõik tehti koos läbi ja vajadusel sai ilusti abi.”
“Sai lihtsalt ja kiiresti plaanitu valmis.”
“Konkreetne, praktiline liigse jutu- ja ajavenitamiseta.”

Registreeru siit: https://taotlen.tallinn.ee/teenus/looduskosmeetika-opituba-viimsi/registreerimine

33

Viieaastane Säde on jäänud paariks tunniks üksi koju – kuniks ema ja isa teatris on. Kõlab koputus. Vanaisa! Säde rõõmustab – ta on vanaisa nii väga oodanud! Vanaisa on talle väga tähtis ja armas, neil saab koos olema hirmus tore! Ainult et – uks on lukus ja suure ähmiga ei leia ta võtit. Ja vanaisa on teiselpool ust… Siit edasi liiguvad väike vaataja ja näiteseltskond mööda ühiseid salateid – ikka kokkusaamise poole!

Autor: Indrek Koff
Lavastaja: Kristo Toots
Lava- ja kostüümikunstnik: Maarja Meeru (Vanemuine)
Muusikaline kujundus: Ardo Ran Varres
Laval: Katrin Kalma või Kaia Skoblov ja Mart Toome (Tallinna Linnateater) või Kristo Toots
Etenduse kestvus on 35 minutit.

Etendus sobib vaatamiseks alates 4. eluaastast

Pileti hind 7 eurot, rühmaga/klassiga koos tulevad õpetajad tasuta.

Piletite broneerimine viimsi@huvikeskus.ee või helistades telefonil 6028838

7

Lennart Meri astus 6. oktoobril 1992 aeglase ning väärika sammuga Kadrioru presidendilossi trepist üles. Eesti oli saanud taas endale riigipea. Lennart – just nii on ta rahva mälus! – oli esimene iseseisvuse taastanud Eesti vabalt valitud president. Sel hetkel oskasid vähesed midagi loota või karta, millised presidendiameti kontuurid ta joonistab meie kahvatule poliitkaardile. Kirjanikust ja filmimehest oli saanud riigipea, keda uue Eesti ajaloos ainsana sai valida rahvas. Vähemalt esimeses voorus, kus sai küll enim hääli Arnold Rüütel. Parlamendis toimunud teises voorus aga kuulutati võitjaks just Lennart Meri. Hiljem on riigipea valitud alati parlamendi või valijameeste poolt.

Just sellest räägibki endise diplomaadi, kirjaniku ja Lennart Meri lähedase kaasteelise Jaak Jõerüüdi kirjutatud näitemäng „Lennart. Pöördtooliaastad“. Esimesed aastad Kadriorus olid kui poliitiline start-up-äri, kus otsustati Eesti arengukiirus ja positsioon tulevikumaailmas. Lennarti intelligents ja ambitsioonid panid kimbatusse paljusid. Temaga polnud lihtne, see-eest oli iga sekund ta kõrval kordumatu. Lennart tõestas nii Eestile kui maailmale, et pisikesest Eestist saab välja kasvada rahvusvaheline mees ja Moskvast Washingtonini nõudlik riigipea.

Eesti ülesehitamise hind oli emotsionaalselt kõrge, aga 30 aastat hiljem ajalugu hinnates saame vaid rõõmustada – just sellist riiki me tahtsimegi. Ööpäevaringne töö Kadriorus ja enda jõuga lülitamine rahvusvahelisesse vereringlusse pakkus pinget, pisaraid ja sisekaemusi. Teksti autor Jaak Jõerüüt teab ja mäletab täpselt Lennarti presidentuuri algust – 2022. aasta hakul kirjutatud „Lennart. Pöördtooliaastad“ koosneb seitsmest episoodist, mis näitavad Kadrioru kabinettides käinud Eesti ülesehitustööd ja inimsuhete painutamist ühise edu nimel.

Lavale astuvad lisaks Lennartile Helle Meri, Mart Laar, Boriss Jeltsin, Bill Clinton, Jaan Kross ja teised, kelle näpu- ning tegutsemisjäljed on Eesti lähiajalool.

Näitlejad: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv (Von Krahl), Tõnn Lamp (Tallinna Linnateater), Eva Koldits, Ragnar Uustal, Anu Lamp (Tallinna Linnateater), Christopher Rajaveer (Eesti Draamateater), Hardo Adamson ja Toomas Hendrik Ilves

Autor: Jaak Jõerüüt

Lavastaja: Karl Laumets
Kunstnik: Eva Maria Põldmäe
Video: Herkki Erich Merila ja René Reinumägi
Valgus: Rene Liivamägi
Muusika: Robert Jürjendal
Kostüüm: Antonio Lätt
Grimm: Marii Lotta (Eesti Draamateater)
Tehniline produtsent: Siim Sareal (Tallinna Linnateater)

25. oktoobril 18.00-20.15

Kursus on mõeldud kõigile, kes soovivad oma kodu puhastamiseks kasutada tõhusaid, odavaid ja mürgivabu vahendeid. Suur osa poes müüdavatest kodukemikaalidest sisaldavad ohtlikke kemikaale. Eesti elanike seas läbi viidud terviseanalüüsid on näidanud, et oluline osa inimorganismi kogunenud mürgistest ühenditest on pärit just olmekeemiast.
Kasutame puhastusvahendite valmistamisel lihtsaid keemiateadmisi ning õpitoa lõpuks tunnevad kõik osalejad ennast selles vallas ekspertidena.
Töötoas valmistame:
• pesugeeli;
• pesupulbri;
• üldpuhastusvahendi;
• klaasipuhastusvahendi;
• küürimispasta;
• nõudepesuvahendi masinale.
Hinnas sisalduvad kõik tööks vajaminevad materjalid ja kirjalik juhend. Koolituse käigus valminud tooted saab kaasa.
Kursusele palun kaasa võtta 3 väikest (250 ml) klaasist kaanega purki. Sobivad ka kasutatud beebitoidu purgid või väikesed kasutatud plastikust salatikarbid.
Osalejad oskavad peale koolituse läbimist valmistada endale koduses majapidamises vajalikud puhastusvahendid ja teha poes puhastusvahendite osas ohutuid valikuid.
Õppekavarühm – Koduteenindus
Tutvu õppekorralduse alustega
https://kultuur.ee/koolist/oppekorralduse-alused/

Varasematel kursustel osalenute tagasiside:
“Hästi läbimõeldud ja sujuv koolitus.”
“Oli seotud teadmistega keemiast, kasulikud teadmised”
“Koolitusel oli mitmeid häid külgi: see oli praktiline, sai ka ise koju kaasa võtta vahendeid, koolitaja oli asjatundlik ja juures oli ka juhend, mille sai kaasa koju, mis aitab õpitut meelde tuletada.”
“Edaspidi ei osta enam ühtegi pesu- ega puhastusvahendit poest!”

Registreeru siit: https://taotlen.tallinn.ee/teenus/looduslikud-ja-murgivabad-puhastusvahendid-viimsi/registreerimine

33

Lennart Meri astus 6. oktoobril 1992 aeglase ning väärika sammuga Kadrioru presidendilossi trepist üles. Eesti oli saanud taas endale riigipea. Lennart – just nii on ta rahva mälus! – oli esimene iseseisvuse taastanud Eesti vabalt valitud president. Sel hetkel oskasid vähesed midagi loota või karta, millised presidendiameti kontuurid ta joonistab meie kahvatule poliitkaardile. Kirjanikust ja filmimehest oli saanud riigipea, keda uue Eesti ajaloos ainsana sai valida rahvas. Vähemalt esimeses voorus, kus sai küll enim hääli Arnold Rüütel. Parlamendis toimunud teises voorus aga kuulutati võitjaks just Lennart Meri. Hiljem on riigipea valitud alati parlamendi või valijameeste poolt.

Just sellest räägibki endise diplomaadi, kirjaniku ja Lennart Meri lähedase kaasteelise Jaak Jõerüüdi kirjutatud näitemäng „Lennart. Pöördtooliaastad“. Esimesed aastad Kadriorus olid kui poliitiline start-up-äri, kus otsustati Eesti arengukiirus ja positsioon tulevikumaailmas. Lennarti intelligents ja ambitsioonid panid kimbatusse paljusid. Temaga polnud lihtne, see-eest oli iga sekund ta kõrval kordumatu. Lennart tõestas nii Eestile kui maailmale, et pisikesest Eestist saab välja kasvada rahvusvaheline mees ja Moskvast Washingtonini nõudlik riigipea.

Eesti ülesehitamise hind oli emotsionaalselt kõrge, aga 30 aastat hiljem ajalugu hinnates saame vaid rõõmustada – just sellist riiki me tahtsimegi. Ööpäevaringne töö Kadriorus ja enda jõuga lülitamine rahvusvahelisesse vereringlusse pakkus pinget, pisaraid ja sisekaemusi. Teksti autor Jaak Jõerüüt teab ja mäletab täpselt Lennarti presidentuuri algust – 2022. aasta hakul kirjutatud „Lennart. Pöördtooliaastad“ koosneb seitsmest episoodist, mis näitavad Kadrioru kabinettides käinud Eesti ülesehitustööd ja inimsuhete painutamist ühise edu nimel.

Lavale astuvad lisaks Lennartile Helle Meri, Mart Laar, Boriss Jeltsin, Bill Clinton, Jaan Kross ja teised, kelle näpu- ning tegutsemisjäljed on Eesti lähiajalool.

Näitlejad: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv (Von Krahl), Tõnn Lamp (Tallinna Linnateater), Eva Koldits, Ragnar Uustal, Anu Lamp (Tallinna Linnateater), Christopher Rajaveer (Eesti Draamateater), Hardo Adamson ja Toomas Hendrik Ilves

Autor: Jaak Jõerüüt

Lavastaja: Karl Laumets
Kunstnik: Eva Maria Põldmäe
Video: Herkki Erich Merila ja René Reinumägi
Valgus: Rene Liivamägi
Muusika: Robert Jürjendal
Kostüüm: Antonio Lätt
Grimm: Marii Lotta (Eesti Draamateater)
Tehniline produtsent: Siim Sareal (Tallinna Linnateater)

Naljakaid, põnevaid ja armsaid lugusid loomadest jutustab ja joonistab Aleksei Turovski. Lapsed saavad kaasa laulda lustakaid laule loomadest ja lindudest koos Anne Adamsiga.

Naljakaid, põnevaid ja armsaid lugusid loomadest jutustab ja joonistab Aleksei Turovski. Lapsed saavad kaasa laulda lustakaid laule loomadest ja lindudest koos Anne Adamsiga.

Lennart Meri astus 6. oktoobril 1992 aeglase ning väärika sammuga Kadrioru presidendilossi trepist üles. Eesti oli saanud taas endale riigipea. Lennart – just nii on ta rahva mälus! – oli esimene iseseisvuse taastanud Eesti vabalt valitud president. Sel hetkel oskasid vähesed midagi loota või karta, millised presidendiameti kontuurid ta joonistab meie kahvatule poliitkaardile. Kirjanikust ja filmimehest oli saanud riigipea, keda uue Eesti ajaloos ainsana sai valida rahvas. Vähemalt esimeses voorus, kus sai küll enim hääli Arnold Rüütel. Parlamendis toimunud teises voorus aga kuulutati võitjaks just Lennart Meri. Hiljem on riigipea valitud alati parlamendi või valijameeste poolt.

Just sellest räägibki endise diplomaadi, kirjaniku ja Lennart Meri lähedase kaasteelise Jaak Jõerüüdi kirjutatud näitemäng „Lennart. Pöördtooliaastad“. Esimesed aastad Kadriorus olid kui poliitiline start-up-äri, kus otsustati Eesti arengukiirus ja positsioon tulevikumaailmas. Lennarti intelligents ja ambitsioonid panid kimbatusse paljusid. Temaga polnud lihtne, see-eest oli iga sekund ta kõrval kordumatu. Lennart tõestas nii Eestile kui maailmale, et pisikesest Eestist saab välja kasvada rahvusvaheline mees ja Moskvast Washingtonini nõudlik riigipea.

Eesti ülesehitamise hind oli emotsionaalselt kõrge, aga 30 aastat hiljem ajalugu hinnates saame vaid rõõmustada – just sellist riiki me tahtsimegi. Ööpäevaringne töö Kadriorus ja enda jõuga lülitamine rahvusvahelisesse vereringlusse pakkus pinget, pisaraid ja sisekaemusi. Teksti autor Jaak Jõerüüt teab ja mäletab täpselt Lennarti presidentuuri algust – 2022. aasta hakul kirjutatud „Lennart. Pöördtooliaastad“ koosneb seitsmest episoodist, mis näitavad Kadrioru kabinettides käinud Eesti ülesehitustööd ja inimsuhete painutamist ühise edu nimel.

Lavale astuvad lisaks Lennartile Helle Meri, Mart Laar, Boriss Jeltsin, Bill Clinton, Jaan Kross ja teised, kelle näpu- ning tegutsemisjäljed on Eesti lähiajalool.

Näitlejad: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv (Von Krahl), Tõnn Lamp (Tallinna Linnateater), Eva Koldits, Ragnar Uustal, Anu Lamp (Tallinna Linnateater), Christopher Rajaveer (Eesti Draamateater), Hardo Adamson ja Toomas Hendrik Ilves

Autor: Jaak Jõerüüt

Lavastaja: Karl Laumets
Kunstnik: Eva Maria Põldmäe
Video: Herkki Erich Merila ja René Reinumägi
Valgus: Rene Liivamägi
Muusika: Robert Jürjendal
Kostüüm: Antonio Lätt
Grimm: Marii Lotta (Eesti Draamateater)
Tehniline produtsent: Siim Sareal (Tallinna Linnateater)

Lennart Meri astus 6. oktoobril 1992 aeglase ning väärika sammuga Kadrioru presidendilossi trepist üles. Eesti oli saanud taas endale riigipea. Lennart – just nii on ta rahva mälus! – oli esimene iseseisvuse taastanud Eesti vabalt valitud president. Sel hetkel oskasid vähesed midagi loota või karta, millised presidendiameti kontuurid ta joonistab meie kahvatule poliitkaardile. Kirjanikust ja filmimehest oli saanud riigipea, keda uue Eesti ajaloos ainsana sai valida rahvas. Vähemalt esimeses voorus, kus sai küll enim hääli Arnold Rüütel. Parlamendis toimunud teises voorus aga kuulutati võitjaks just Lennart Meri. Hiljem on riigipea valitud alati parlamendi või valijameeste poolt.

Just sellest räägibki endise diplomaadi, kirjaniku ja Lennart Meri lähedase kaasteelise Jaak Jõerüüdi kirjutatud näitemäng „Lennart. Pöördtooliaastad“. Esimesed aastad Kadriorus olid kui poliitiline start-up-äri, kus otsustati Eesti arengukiirus ja positsioon tulevikumaailmas. Lennarti intelligents ja ambitsioonid panid kimbatusse paljusid. Temaga polnud lihtne, see-eest oli iga sekund ta kõrval kordumatu. Lennart tõestas nii Eestile kui maailmale, et pisikesest Eestist saab välja kasvada rahvusvaheline mees ja Moskvast Washingtonini nõudlik riigipea.

Eesti ülesehitamise hind oli emotsionaalselt kõrge, aga 30 aastat hiljem ajalugu hinnates saame vaid rõõmustada – just sellist riiki me tahtsimegi. Ööpäevaringne töö Kadriorus ja enda jõuga lülitamine rahvusvahelisesse vereringlusse pakkus pinget, pisaraid ja sisekaemusi. Teksti autor Jaak Jõerüüt teab ja mäletab täpselt Lennarti presidentuuri algust – 2022. aasta hakul kirjutatud „Lennart. Pöördtooliaastad“ koosneb seitsmest episoodist, mis näitavad Kadrioru kabinettides käinud Eesti ülesehitustööd ja inimsuhete painutamist ühise edu nimel.

Lavale astuvad lisaks Lennartile Helle Meri, Mart Laar, Boriss Jeltsin, Bill Clinton, Jaan Kross ja teised, kelle näpu- ning tegutsemisjäljed on Eesti lähiajalool.

Näitlejad: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv (Von Krahl), Tõnn Lamp (Tallinna Linnateater), Eva Koldits, Ragnar Uustal, Anu Lamp (Tallinna Linnateater), Christopher Rajaveer (Eesti Draamateater), Hardo Adamson ja Toomas Hendrik Ilves

Autor: Jaak Jõerüüt

Lavastaja: Karl Laumets
Kunstnik: Eva Maria Põldmäe
Video: Herkki Erich Merila ja René Reinumägi
Valgus: Rene Liivamägi
Muusika: Robert Jürjendal
Kostüüm: Antonio Lätt
Grimm: Marii Lotta (Eesti Draamateater)
Tehniline produtsent: Siim Sareal (Tallinna Linnateater)