Teekond Tammede pargini

Tammede pargi rajamise eeltegevustega alustati neli aastat tagasi. Sel aastal valmis osale alast haljastuslahendus ja pargi põhiosa ehitustegevusega on kavas alustada tuleval aastal.

Tammede pargi ala asub Haabneeme alevikus Tammepõllu tee ääres paikneval haljasalal, laiudes üldkasutataval pargimaal ja osaliselt ka ümberkaudsetel transpordimaadel. Tammede pargi kinnistu pindala on ca 4,3 ha, sinna lisanduvad veel avalikel teemaadel ja avalike hoonete kinnistutel olevad haljakud, mis moodustavad kokku tervikliku pargi alates Randvere teest kuni Heldri elamupiirkonnani välja. Kokku on haljasala maht piirkonnas ligi 5 hektarit.

Tammede pargi tegevused said alguse 2018. aastal, mil korraldati ideekonkurss. Samal aastal valmis ka tööprojekt ning aasta lõpul pandi üles esimene riigihange. Kahjuks osutusid ehitushinnad kõrgeks ja see projekt tuli mõneks aastaks ootele panna. Tuli teha valik valla erinevate investeeringute vahel, ent samal ajal on pargiala olnud loodusliku haljakuna elanike kasutuses.

Vaade Tammede pargi alale 2021 aastal. Ortofoto: Maa-amet

Looduslähedane park
Tammede pargi kinnistu näol on tegu endise karjamaaga, selle keskne asukoht alevikus võimaldab sellest kujundada erineva funktsiooniga hooneid ühendava pargiala. 2018. aastal valmis pargiala serva Viimsi Riigigümnaasiumi hoone, kuhu kõrvale lisandub 2023. aastal ajutine moodulklasside hoone. 2019. aastal valmis pargialale koerte mänguala I etapp. 2021– 2022 valmis Tammede pargi Randvere tee poolse ala haljastuslahendus ja roheparkla. Lisaks pargile näeb detailplaneering pargiga piirnevatele aladele ette ka spordihoone, arengukeskuse ning kahe ärihoone rajamise. Kui 2018. aasta projekti kontseptsioon lähtus aktiivse ja kaasaegse linnapargi põhimõtetest, siis nüüd on kavas lahendust muuta. Soov on lahendada park erinevate aladega, kus on looduslikult kujundatud alad, märgalad jm elurikkust toetav keskkond. Sealjuures on oluline, et maastikku oluliselt ei muudeta.

Pargi murualadest jäetakse osa pidevalt niidetavateks aladeks ja osasid niidetakse mõni kord aastas. Need niidualad kannavad edasi kunagise karjamaa ja heinamaa funktsiooni, suurendades seeläbi üleüldist liigirikkust pargis. Sellisena haakub pargi lahendus ka Viimsi Artiumi ümbruse ja valminud Randvere tee äärse roheparkla looduslähedase kontseptsiooniga.

Elurikas park
Alalt on leitud uuringutega 47 nimetust taimi, millest 30 on kodumaised. Seal on kokku 29 puud, mis on hinnatud II väärtusklassi. 2015. aasta pesitsusperioodil tuvastati seal 9 linnuliiki. Pargi rajamisel säilitatakse osaliselt heinaniidu alasid ja puistut, mis võimaldab lindudele sobilikku keskkonda. Säilitatakse vanad suure võraga harilikud tammed. Lehtpuu tee elamute lähedal kasvavad harilikud männid ja harilikud kuused ning võimalikult palju suuremaid puid pargi servades säilitatakse samuti. Oluline on eksponeerida ja säilitada liigniiske võsastik tarna kasvukoha juures. See ala on pargi looduskaitseliselt kõige väärtuslikum kooslus – ligi 30 aasta vanune tarnastik.

Tammede pargi rajamise I etapiks saab lugeda roheparklat ja haljakuid Randvere tee ääres, kuhu istutati esimesed 25 tamme. Foto: Siim Jürima

Kogukonna park
Sel aastal valmisid esimesed haljasalad pargi serva alal Randvere tee poolses osas. Istutati tammesid, rajati tiik, paigaldati madalhaljastust erinevatele haljakutele ja paigaldati avaliku ruumi mööblit. Neid töid saab nimetada ka pargi rajamise I etapiks. Käesoleval aastal on alustatud Tammede pargi projekti uuendamisega, et rõhku panna just looduslähedasele lähenemisviisile. Lootusprojekt OÜ uuendab pargi projekti selliselt, et seda saab alade kaupa ellu viia, vähendatakse tehisrajatiste (vaheteed, rajatised) arvu ja nähakse ette looduslähedasemaid lahendusi.

Teedevõrgu puhul lähtutakse tallatud pinnaseradadest ja uute planeeritavate hoonete funktsioonidest tulenevatest liikumisvajadustest. Liikumistrajektooride sõlmpunktidesse on projekteeritud erineva suuruse ja iseloomuga harivad ning mängulised platsid. Pargiala keskmesse tekib ruum, mille moodustavad üks suurem kogukonnaplats ning mitmefunktsiooniline varjualune.

Tammede pargi planeeringu algne lahendus nägi ette asflatkattega parklat (lahendus paremal), projektimuudatuse käigus kavandati ja rajati säästlike lahendustega roheparkla. Asfaldina kasutati sõidualadel prügiplastikut sisaldavat asfalti ja dreenasfalti. Joonis Opitimal Projekt OÜ / Allar Lehtsalu

Ühiselt rajatud park
Tammede pargi projekti uuendamisega on kavas saada valmis 2023. aasta alguses ning soov on hange läbi viia ja alustada ehitustöödega 2023. aastal. Pargi teed ja taristu võiksid valmida 2024. aastaks. Valla eelarvestrateegia näeb ette pargi rajamiseks 750 000 eurot. Lisaks otsib vallavalitsus rahastusmeetmeid, et saada täiendavaid vahendeid väliõppealade ja rohelahenduste rajamiseks.

Tammede istutamisel, aga ehk ka erinevate atraktsioonide rajamisel on kavas kaasata kogukonda, et Tammede pargi kui kogukonnapargi identiteeti tugevdada. Nimelt tekib kõigil võimalus soetada parki omanimeline tamm. Tammed ostetakse ühishankena ja nende istutamise korraldab vallavalitsus, et saada ühtne lahendus. Seeläbi on kõigil vallaelanikel võimalus kaasa aidata ja panustada pargi rajamisse.

Tammede pargi rajamise aluseks on:

  • Tammede pargi ehitusprojekti muudatus (töös)
  • Tammede pargi ehitusprojekt (Lootusprojekt OÜ, 2018 a, töö nr 1804)
  • Tammede pargi maastikulahenduse ideekonkurss – ideekavand märgusõnaga „TÕRU“ (koostaja Lootusprojekt OÜ, 2018.a)
  • Tammepõllu teega põhjas piirneva reformimata riigimaa detailplaneering (Optimal Projekt OÜ, 2015. a, töö nr MPA 15-01)

Alar Mik
abivallavanem